Alice Pehk: muusika aitab stressi leevendada ja loovust avada

Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on muusikaterapeut Alice Pehk. Alice’it mäletan veel oma ülikooliõpingute ajast, kui meile vibroakustilist teraapiat tutvustati. Mind on alati köitnud mõte muusika positiivsest mõjust inimese emotsionaalsele heaolule, eriti just sellest vaatenurgast, kuidas muusika saab toetada varjatud ressursside avastamist ning seeläbi jõuda tulemuslikuma enesejuhtimise ja toimetulekuni. Mind paelub mõte, et muusikat kuulates on võimalik kogeda kiiret enesetunde ja meeleolu paranemist ning ärevuse ja pinge taandumist, mis toetaks stressirohket elu elavaid juhte. Nii vestlesimegi Alice’iga, mis asi see muusikateraapia õigupoolest on ja kuidas me saame muusikat rakendada vaimu värskena hoidmiseks. “Mida mina väga soovitaksin, on sellised paariminutilised pausid tööpäeva sees. Kui tunned, et juhe jookseb kokku, pea enam üldse ei tööta või probleemile ei tule lahendust kuidagi, siis lase end vabaks, tule korraks sellest pingest välja, et kõik need pulgad, mis peas on, ei oleks enam nii risti. Ma soovitan võtta üks paariminutiline muusikateos, mis sulle meeldib, panna silmad kinni, panna lugu mängima ja lasta oma kujutlusvõimel tööle hakata – lihtsalt minna hetkeks eemale sellest probleemist, mitte sellesse kinni jääda. Nii tuled sa korraks sellelt rattalt maha ja lähed muusikamaailma, millega väheneb ärevus. See teeb pea puhtamaks, vähendab väsimust ja teadusuuringud näitavad, et selle tagajärjel paraneb ka meeleolu. Kui sa seejuures veel suudad käivitada oma kujutlusvõime, siis võid manada silme ette näiteks koha, kus tahaksid praegu olla. See võib olla ka ebareaalne või illusoorne koht, mida tegelikult pole olemas, aga kus sulle meeldiks olla. Sa kujuta ennast seal ja lase endal lihtsalt olla. Ja uskuge mind, see aitab palju rohkem, kui võiks arvata. Selle väikese aja jooksul võivad tekkida ka väga ägedad uued ideed, kuidas nendele teemadele läheneda, mida sul ongi praegu eluliselt vaja lahendada.” – Alice Pehk Kuulake ikka ...